SPIN-programm kui tõenduspõhine ja süsteemne lisatugi riskioludes elavatele noortele

Hiljuti avalikustatud Eesti inimarengu aruanne 2026 rõhutab selgelt vajadust investeerida tõenduspõhistesse sekkumistesse. Eestis on olemas tõenduspõhine spordil baseeruv ennetusmudel – SPIN-programm. Riskioludes elavate noorte toetamine ei lahene lühiajaliste projektidega. See vajab järjepidevat, süsteemset ja tõenduspõhist lähenemist.

Aruandes viidatakse muu hulgas Gosselin jt (2020) uuringule, mille kohaselt võib iga riskinoorte sporditegevusse investeeritud euro tuua pikas perspektiivis ühiskonnale keskmiselt kuni 44 euro suuruse säästu. Mõju on eriti märkimisväärne siis, kui tegevus on suunatud noortele, kellel on keeruline sotsiaalmajanduslik taust, hariduslikud erivajadused või vaimse ja füüsilise tervise raskused. Samuti tuuakse esile, et nõrka sidet kooliga kogevad sagedamini põhikooliõpilased – eriti vene keelt kõnelevad noored ja toimetulekuraskustes perede lapsed.

Just see on sihtrühm, kellega SPIN igapäevaselt töötab. 440 osalejast ligikaudu 45% on vene, 45% eesti ja 10% ukraina keelt kõnelevad noored.

Paljud riskioludes elavatest noortest ei koge koolipäeva jooksul ainsatki eduelamust, mis omakorda süvendab tõrjutust ja käitumisprobleeme, kirjutatakse Inimarengu aruandes. Seetõttu võib näiteks huviharidus, osutuda kriitiliselt oluliseks toetusmehhanismiks. See pakub noortele võimaluse kogeda kuuluvustunnet, eneseteostust ja positiivseid sotsiaalseid suhteid väljaspool formaalhariduse struktuure, aidates seeläbi ennetada süvenevat riskikäitumist ja marginaliseerumist.

Riskioludes elavad noored saavad SPINi treeningutes kogeda eduelamusi ja kuuluvustunnet, mis tugevdab nende eneseusku ning tõstab motivatsiooni ka koolis paremini toime tulla. Paraku näeme liiga sageli, et osa noori liigub süsteemis ühest kohast teise ilma selge vastutaja ja järjepideva toeta. Nad jäävad varakult haridus- ja tugisüsteemi äärealadele ning puudub üks kindel täiskasvanu, kes neid algusest lõpuni saadaks. Nii võib juhtuda, et enne kui päriselt jõutakse aidata, on noorel järgmine kontakt juba Politsei- ja Piirivalveametiga.

Eneli Kindsiko rõhutas Riigikogus peetud ettekandes, et peame õppima neilt, kes juba tõenduspõhiselt ja tulemuslikult keerulisi olukordi lahendavad. SPIN-programm on üks 16-st Eesti algatusest, millele on Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu omistanud ennetustegevuse tõendatuse taseme. Seejuures on SPIN ainus programm, mis pakub süsteemset ja mõjusat spordipõhist ennetusmudelit.

SPIN-programmi pikaajaline eesmärk on toetada noorte püsimist haridussüsteemis ning nende sujuvat liikumist tööturule. Vahetu eesmärk on arendada noortes eluks vajalikke sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi, vähendades seeläbi riskikäitumist ja suurendades nende toimetulekut nii koolis kui ka kogukonnas.

Inimarengu aruanne toob välja ühe konkreetse lahenduse – eraldada tuleb rohkem ressursse nii haridustöötajate ja tugispetsialistide nappuse leevendamiseks kui ka taseme ja oskuste tõstmiseks ennetustöös. Samuti tuleb pakkuda omavalitsuseti erinevaid tasandusmeetmeid kompensatsioonide ja toetuste näol, et tagada võrdsem ligipääs olemasolevatele teenustele.

Teeme selle julge „lahutamistehte“ ära:

• võtame koolisüsteemilt ja sotsiaalpedagoogidelt ära selle osa, mida nad ajapuuduse tõttu ei jõua teha;
• anname selle rolli struktureeritud, tõenduspõhisele huviharidusele.

SPIN õpetab vähemate võimalustega noortele sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, loob turvalise kuuluvustunde ning pakub tegevust just neil tundidel, mil õigusrikkumine on kõige tõenäolisem.