SPIN – kümme aastat võimalust koos õppida

Mäletan hästi, kuidas kümme aastat tagasi tuli sageli käia ringi justkui misjonäridena. Müüa usku, et sellist programmi on vaja ja et ühiselt panustades saaks see tõepoolest toimida. Õnneks jäid piisavalt paljud uskuma, et saaksime aasta-aastalt praktikas tõestada, et tegemist polnudki pelgalt usuga. Pigem parimal teaduslikul teadmisel ja välismaisel kogemusel põhinevate eelduste ning toimeloogikate komplektiga, mis Eestiski programmis osalevatele noortele oodatud positiivset mõju avaldama asus.
Tänu sellele on SPIN olnud läbi selle aja korraga suur ja väike. Suur nii mõjult, uuendusmeelsuse abil loodud healt kuvandilt, panustavate organisatsioonide ja toetajate arvult, tuhandetesse ulatuvalt osalejate ja tosinate neile eeskuju pakkuvate treenerite numbrilt. Ja samas ikkagi üks imepisike MTÜ, mille kontoris sageli üksipäini toimetades, statistikatabeleid täites, juhendeid uuendades ja mõjuanalüüse koostades võib mõnikord silme eest hajuda, mis väljaspool toimub. Küllap juhtub oma asja ajades mõnikord nii igaühel.
Seda rõõmsam ongi vahepeal kokku tulla ja ühises ruumis avastada, et meid ei ole vähe ja me ei ole väikesed – meid on päris palju ja igaüks on panustanud programmi oma väikese killu, milleta tegemist poleks päris selle SPINiga, mis ta on. Samuti on vajalikud vahekokkuvõtted, mille raames on küll mõnikord oht laskuda sentimentaalsusesse, nostalgiasse või niisama ilukõnesse, kuid mis lubavad sõnastada ka kriitilisi õppetunde, seada fookust tulevikuks ning väljendada tänu olemasoleva eest. Me kõik oleme – täpselt nagu programmis osalevad noored – selle aja jooksul palju õppinud. Nii seda, mis toimib, kui ka seda, mis võiks paremini toimida.
Usun, et see tõepoolest on alles vahekokkuvõte. Mäletan lugu, kuidas ühel sarnasel üritusel olla kunagi üks organisatsioon mõningase terava külalispilgu toel otsustanud end õhtu lõpuks laiali saata. Polevat lihtsalt enam põhjust eksisteerimiseks. SPINi sünnipäevakonverents sisendas vastupidist – programmi on jätkuvalt väga vaja. Võibolla rohkem kui kunagi varem. Küllap on paljud vaadanud näiteks Netflixi
hittsarja „Adolescence“ või kasvõi parasjagu kinodes jooksvat kodumaist filmi „Fränk“. Mõlemad näitavad, mis saab tegevusetutest, eeskujudeta, omapäi jäetud või isoleeritud noortest. SPIN pakub sellele kõige vastandit – arendavaid tegevusi, positiivseid rollimudeleid, kogukonda, tervemaid sotsiaalseid sidemeid.
Ja nagu kõlas muuhulgas arvude keeles – SPINi sarnase ennetuse alla pandud raha toob end kahjude vähendamise kaudu kordades tagasi. Seda tasub kärbete ajal, mil noori puudutav on kerge sihtmärk, meeles pidada. Ei üllata, et keegi tõstatas sealsamas küsimuse, miks siis kogu raha ennetusse ei lähe. Tõepoolest, miks? Seega palju õnne, SPIN, ja sama hoo ning maailma muutmise innuga edasi!
Andrei Liimets – SPIN-programmi endine kommunikatsioonijuht